Arvo Aller: "Me peaksime muretsema selle üle, kuidas tuua vaimistel rohkem eestimeelsust juurde"

Täna on Riigikogus teisel lugemisel Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette valimisõiguse andmine mittekodanikele ehk halli passi omanikele – isikutele, kellest paljudel on taskus Vene föderatsiooni pass, isikutele, kes pole tahtnud Eesti kodakondsust võtta.

EKRE kindel seisukoht on, et valimisõigus on kodanike privileeg. Elu halli passiga ei tohi kuidagi soodustada ega seda põhiseadusesse põlistada.

Arvo Alleri sõnavõtt Riigikogus:

"Esmalt tuleb öelda, et Narva on meie. Käisin 24. veebruari hommikul seal: Eesti lipp, kõik väga tore ja väga eestimeelne ja sinimustvalgetes värvides. Aga nüüd läheme tänase põhiseaduse muutmise juurde. Tegelikult on meie mure selles, et tuua valimistel seda eestimeelsust ja eestikeelset kohalikku omavalitsust aina rohkem juurde.

Samas praeguse muudatusega kirjutame juba eos sisse kodakondsuseta isikute valimisõiguse ja see jääb põhiseadusesse. Põhiseaduse esmane tegemine oli pikk ja palju vaidlusi tekitav protsess, aga sellega nähti ikkagi ette, et see on pikaajaline.

Selle muudatusega me peame samamoodi arvestama ja nägema ette, et see muudatus on pikaajaline. Selle muudatusega me paneme paika pikaajalise Eesti liikumise tulevikus.
Me ei saa nõustuda, et kirjutame põhiseadusesse kodakondsuseta isikud.

23 Riigikogu liiget tegid ettepaneku, et valida saaksid Eesti kodanikud ja lisaks Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevad Euroopa Liidu kodanikud. Siis jääb võrdlemine ära, kes on agressorriik ja kes ei ole. Kui Euroopa Liidu sees võivad hakata mingeid erimeelsused tulema, siis seal kedagi agressoriks kuulutada ja nendelt kodanikelt valimisõigus ära võtta, me ei saa seda lubada.

Aga tulles siin mõnede kõlanud põhjenduste juurde, et põhiseadus niikuinii kajastab kodakondsuseta isikuid, siis tõepoolest, seal on seitsmel korral mainitud kodakondsuseta isikut, kuid seal on see, et kodakondsuseta isikud peavad jälgima põhiseadusest tulenevaid kohustusi ja neil on ka põhiseadusest tulenevad õigused. Neil on õigus haridusele, neil on õigus meditsiinile, neil on õigus tööle, see kõik tuleb põhiseadusest.

Aga kui me kirjutame põhiseadusesse, et neil on õigus valida kohalikke omavalitsusi ja läbi kohalike omavalitsuste valimiste kujundada ka tulevikus mingites olukordades ka Eesti Vabariigi presidendivalimiste tulemusi, siis sellisel kujul see kindlasti ei ole otstarbekas ja ei ole ka Eesti riigi jaoks vajalik.

Nüüd, kui viimase kolmekümne aasta jooksul kodakondsuseta isikud ei ole omale Eesti kodakondsust võtnud, siis selleks on neil mingi põhjus. On ta mugavus, on ta piiride ületamine, või on ta lihtsam liikumine Euroopa Liidu sees, mis annab neile võimaluse liikuda edasi-tagasi.

Tulevikus motiveerib neid see kindlasti ka Eesti kodakondsust võtma. Kui nüüd mõelda, et Vene föderatsiooni kodakondsusest lahtiütlemine või eesti keele õppimine on raskendatud, siis tegelikult on ikkagi iga inimese enda valik, kas ta tahab olla selle riigi kodanik, austada selle riigi seadusi, austada selle riigi konstitutsiooni ja põhiseadust. Ja kui sul on Eesti kodakondsus, siis on sul eriline õigus ja privileeg olla osa sellest, kes valivad nii kohalikke omavalitsusi kui ka Riigikogu ja samuti ka Euroopa Parlamenti.

Sellest tulenevalt kindlasti ei saa nõustuda sellega, et kodakondsuseta isikud põhiseadusesse sisse lähevad. Koalitsioonil ja kõikidel parlamendierakondadel tasub toetada kahekümnekolme Riigikogu liikme ettepanekut, et kohalikel omavalitsustel saaksid valida Eesti Vabariigi kodanikud. Aitäh!“